Muusika on üks väheseid kunstivorme, mis suudab inimest mõjutada nii hingeliselt kui ka füüsiliselt. Kunstigaleriis maalikunsti nautimine võib pakkuda väga suurt hingelist kogemust, kuid muusika võib pakkuda sama sügavat kogemust ka füüsilisel tasandil.

Mõni laul paneb meid naeratama, mõni toob pisarad silma ja siis on need laulud, mis tekitavad külmavärinaid üle kogu keha. Kõik sellised vahetud kogemused tunduvad loogilised ja võib-olla isegi intuitiivsed, kuid tegelikult on nende taga keerukas neuroloogiline ja emotsionaalne mehhanism.

Viimastel aastatel on aga teadlased hakanud rohkem uurima, et miks muusika inimesi just sellisel moel mõjutab. Sealjuures, on ka uuritud, et miks külmavärinad on üks võimsamaid füüsilisi reaktsioone, mida helid inimestes esile kutsuda võivad. Kuidas muusika ja aju omavahel suhtlevad ning miks mõni lugu tundub justkui “täpselt see õige”? Veelgi enam, kuidas on inimeste mälestused, kultuur ja isiklik arusaam muusikast seda kõike mõjutamas?

Muusika kohtub ajukeemiaga ehk kuidas tekivad külmavärinad?

Kui inimene kuuleb muusikat, siis liigub see helilainetena kõrvadest ajju ning tegemist ei ole lihtsalt muusika tajumisega. Inimese aju töötleb muusikat samades ajukeskustes, mis vastuavad ka emotsioonide, motivatsiooni ja preemiamahhanismide eest. See on ka põhjuseks, miks muusika suudab tekitada tunde nagu soe laine liiguks seljast kuklani või külmavärinad jooksevad üle keha.

Üheks peamiseks faktoriks selliste nähtuste juures on selline hormoon nagu dopamiin. See on see sama õnnehormoon, mis aktiveerub, kui inimene armub, sööb maitsvat toitu, saab positiivse kogemuse või kuulab tähendusrikast muusikat. Uuringud näitavad, et just enne muusikapala kõrgpunkti, näiteks enne refrääni, suureneb dopamiini vabanemine ajus. See tähendab, et aju justkui teab, et kohe juhtub midagi võimsat ning see ootus käivitab külmavärinaid.

Dopamiin pole aga ainsaks oluliseks mehhanismiks. Nimelt on väga oluline ka pingestatud ootus. Kui meloodia viib kuulajat teatud teed mööda ja siis järsku kaldub rajalt kõrvale, käivitab see ajus üllatusefekti. Keha reageerib sellele väiksel moel üllatuse ja äratuse tundega, mis võib väljenduda külmavärinates ja nii-öelda kananaha tekkimises.

Veelgi enam, ka muusika rütm, tempo ja dünaamika mängivad siinkohal rolli. Vaikne, õrn värsiosa, millele järgneb võimas kulminatsioon, on üks kõige tõenäolisemaid külmavärinate tekitajaid. Seda kasutatakse filmimuusikas näiteks teadlikult, et luua emotsionaalset intensiivsust ning kaasatust.

Küll aga, on emotsionaalsed reaktsioonid, mis muusika ajal tekivad, sageli seotud ka kuulaja üldise stressitasemega. Kui keha on lõdvestunud, suudab inimene muusikat sügavamalt tajuda ning väiksemadki detailid võivad esile kutsuda tugevamaid tundeid. Teiselt poolt, kui kuulaja suudab muusikapalaga samastuda tänu oma isiklikule kogemusele, olgu selleks siis rõõm või sügav kurbus, võivad samuti tekkida tugevad reaktsioonid muusikale.

Stressi võivad põhjustada nii suured ootused, kurvad kogemused kui ka üldine pinge ning olukord elus. Mõned inimesed kasutavad stressiga toimetulekuks ja selle vähendamiseks looduslikke vahendeid, näiteks CBD tooteid. Küll aga ikkagi selliseid CBD tooteid, mis aitavad rahustada närvisüsteemi - osta CBD siit, mis ei ole psühhoaktiivne, kuid võib aidata ärevusega. See ei mõjuta küll otseselt muusika kuulamist, kuid loob oluliselt soodsama pinnase emotsionaalseks vastuvõtlikkuseks.

Isiklikud kogemused ja teadus ehk miks mõned laulud mõjuvad sügavamalt kui teised?

Kuigi teaduslik pool võib selgitada külmavärinate tekkimise füüsilisest seisukohast, siis ikkagi mõni laul liigutab ühte inimest rohkem kui teist. Siin on tegemist sügavalt individuaalse kogemusega, mida mõjutavad mälestused, kultuur ja emotsionaalne seisund.

Mälestused

Kui muusikapala meenutab näiteks lapsepõlve, kurba kogemust, esimest armumist, mõnda lähedast inimest või tähtsat elusündmust, siis on tõenäosus külmavärinate tekkimiseks oluliselt suurem. Muusika ja mälestused on omavahel tihedalt seotud ning mõnikord võib üks akord või rütm viia inimeste justkui aastaid tagasi mingisse hetke. Justkui ajarännak läbi muusika.

Kultuur ja kogukond

Inimeste muusikaline maitse kujuneb suuresti ka keskkonna põhjal, kus üles kasvatakse ning elatakse. Näiteks laul, mis ühes kultuuris toob kaasa tugevad emotsionaalsed reaktsioonid, võib teises tunduda täiesti neutraalne. Heaks näiteks on siinkohal nii mõnigi laul eestlaste ajaloost.

Kui eestlane kuuleb Tõnis Mägi “Koit” laulu, siis külmavärinaid kogevad paljud, sest see laul räägib eestlastele ühisest mälestusest. Samal ajal sama laul ei pruugi tekitada teistes kultuurides samu tundeid või reaktsioone.

Isiklik helitaju

Veelgi enam, inimesed, kellel on muusikaline haridus või kõrgem tundlikkus helide suhtes, võivad kogeda külmavärinaid sagedamini. Emotsionaalsemad inimesed võivad külmavärinaid kogeda ka lihtsalt sõbra põneva jutu peale. Aga uuringud on näidanud, et muusikud ja heliloojad tajuvad harmooniaid detailsemalt, mistõttu võivad nende emotsionaalsemad reaktsioonid olla tugevamad.

Milline muusika tekitab kõige sagedamini külmavärinaid?

Muusika ei ole vaid ja lihtsalt meelelahutus. Muusika on justkui igal pool ja jõudnud igale poole, nii kontserdisaali, kui arvutitesse digimaailma taustana. Muusika võib olla ka teraapiline kogemus, mis võimaldab ajul ja kehal vabastada kogenud pingeid. Külmavärinad on üks viis, kuidas keha annab märku, et see puudutas, see läks hinge.

Külmavärinad tekivad sageli sellistel hetkedel, mil inimene tunneb end ühendatuna kas siis iseendaga, artistiga või maailmaga. See on justkui arusaamise ja mõistmise tunne üheskoos. Pole siis ime, et öeldakse, et Ed Sheeran tunneb naiserahvaid paremini kui naised ise. Pea kõik tema ballaadid suudavad tekitada külmavärinaid. Need on laulud, millega tekib mõistmine, arusaam, need lähevad hinge ja puudutavad kuulajat sügavalt.

Külmavärinad on keha füüsiline reaktsioon, mida juhib autonoomne närvisüsteem. Aga see pole midagi sellist, mida inimesed saavad teadlikult käskida. Reaktsioon tekib siis, kui aju tuvastab midagi olulist, midagi, mis väärib kuulaja tähelepanu.

Kõige enam tekitavad külmavärinaid filmimuusika, koorimuusika ja gregooriuse laul, lisaks loomulikult ballaadid ja võimsad vokaalid. Siit loetelust ei jää välja ka elektrooniline heliraamistik ja orkestrilised tõusud ning kulminatsioonid. Kõik need kautavad dünaamikat, ootust, emotsionaalset pinget ning seda viisil, mis on ajule äärmiselt stimuleeriv.

Photo by Debashis RC Biswas on Unsplash