Limp Bizkit, nagu sa tead, on USA bänd ning see baseerub Floridas. Kui sa oled ansambli endale alles paari aastaga avastanud, siis tead sa bändi muidugi tema viimase plaadi lugude järgi ent tegelikult on ansambel tänaseks tegutsenud juba 9 aastat. Ansambel asutati 1994 aastal Jacksonville’is ning algul kuulusid sinna Fred Durst (laul) ning tema sõber bassimees Sam Rivers, kellega liitusid Sam’i nõbu John Otto(trummid) ja kitarrist Wes Borland.

1995. aastal hakkas asi arenema. Nimelt esines Jacksonville'is kontserdiga ansambel Korn. Siis tutvusid Korn'i bassimängija Fieldy ning kidramees Head Limp Bizkit'i laulja Fred Durst'iga, kes oskas (ja oskab ka praegu) teha suurepäraseid tattoosid. Nii lasidki kaks Korn'i meest Durst'il ennast tätoveerida ja nad said väga headeks sõpradeks. Järgmine kord, kui Korn oli jälle Jacksonville'is kontserti andmas, otsisid nad Fred'i uuesti üles ja viimane andis neile kuulata oma bändi demolinti, mis läks Korn'ile ilgelt hästi peale ja nad andsid selle edasi oma produtsendile Ross Robinson'ile, kes oli samuti sellest väga heal arvamusel. Nii saigi Limp Bizkit võimaluse koos House Of Pain'i ja Deftones'iga kontserdeid andma hakata ja nad kasutasid selle loomulikult ära.

Ka esimesed plaadifirmad hakkasid Limp Bizkit'i poole vaatama ning paljude seast valiti välja Flip Records, kelle abiga Limp Bizkit 1997. aastal oma esimese albumi “Three Dollar Bill Y'all“ välja lasigi, mis esimese kuu ajaga müüs oma 100 000 koopiat. Palju aitas kaasa sellele Korn'i produtsent Ross Robinson ja House Of Pain'ist DJ Lethal. Albumi iseloomustamiseks võib niipalju öelda, et kõik lood on väga agressiivsed ja mõnes kohas vägagi raevukad ning väljendavad meeste tõelisi emotsioone. Kõige kõvemaks look peetakse seal üldjuhul George Michaeli järgi tehtud "Faith"'i ent head on ka "Pollution", "Stuck", ja "Indigo Flow".

Limp Bizkit tõusis tõeliselt tippu oma teise albumi “Significant Other“'iga, mis ilmus 1999. aasta juunis ja juba esimese nädalaga müüdi seda 634 874 koopiat. See plaat ei olnud enam nii raevukas ja vihane nagu esimene, aga see ei tähenda, et ta hea ei ole. Album on muutunud rohkem räpilikumaks ja sees on ka päris aeglaseid ning rahulikke lugusid. Albumi nn hittideks on "Nookie", "Break Stuff" ja "Re-arranged", aga kui plaati süvenenult ja natuke kauem kuulata, saaks iga fänn aru, et seal on veel palju paremat kraamigi. 2000 aasta septembris võitis ansambel MTV Video Music Award’il parima rokkvideo tiitli just siit pärineva looga "Break Stuff".

Kolmas album, “Chocolate Starfish And The Hot Dog Flavored Water“, ilmus 2000. aasta 16.oktoobril ja see oli jälle midagi uut. Hittideks on "Hot Dog", "My Way", "Rollin'" ja "Take A Look Around". Rohkem on sees rahulikke ja aeglaseid lugusid. Laulud on rohkem sellised sügavamad, raskemad, tumedamad, rohkem funk'i, peab lauludesse tõsiselt süvenema, et laulu võlust üldse aru saada jne. Räpist on natuke lahti öeldud (aga ainult natuke, sest "Getcha Groove On" on ju täielik räpp) ja selliseid kohti kohtab vähem nagu neid oli Significant Other'is, see eest kasutatakse rohkem kitarri. Samuti on märgata, et mehed oskavad paremini pille mängida. On palju uusi huvitavaid ideid välja toodud ning plaadi avaintervjuus seletas ansambli liider Fred Durst albumi kummalist nime lahti järgnevalt: ”Ma olen nagu shokolaadist meritäht ja see on nagu hot-dogi maitseline vesi. Minu meelest on see väga naljakas ja üsna kuum nimi. Aga et sellest aru saada, peate muusikat ise kuulama ja ma luban, et see plaat saab olema samm edasi võrreldes eelmise albumiga ning meil ei tule sellepärast erilisi jamasid kaela.”

2000 aasta detsembris sai Durst’ist Interscope Recordsi viitsepresident. Limp Bizkit on teinud koostööd ka paljude teise artistidega nagu näiteks Staind, Korn, aga ka Eminem, Ice T. Midagi võibolla et huvitavat veel niipalju, et Austraalias on olemas selline mäng nagu "Limp Biscuit" ja seda mängitakse siis nii, et meessoost isikud seisavad ringis, mille keskel on küpsis. Kui öeldakse start, hakkavad kõik isikud ringis masturbeerima ja kellel kõige viimasena see värk lahti läheb, see peab selle küpsise, mis ringi sees on ja mis on teiste isikute poolt nende seemnevedelikuga üle kallatud, ära sööma. Lahe, mis?! Aga sellest ei tulnud bändi nimi, vaid lihtsalt see on nii. Bändi nimi tuli sellest, kui Fred ütles ühele oma sõbrale, kes oli tol hetkel natuke "wacked", et ta aju on nagu "Limp Bizkit".

2001 aasta septembris algasid jamad. Kitarrist Wes Borland lõi ansamblist lahku ning moodustas uue ansambli Eat The Day, millel ei lähe tänini eriti hästi, sest pole suudetud omale leida õnnestunud lauljat. Limp Bizkit andis samas detsembris välja remiksitud lugude kogumiku “New Old Songs“. 2002 aasta jaanuaris võitis Limp Bizkit American Music Awardil parima alternatiivrocki ansambli tiitli.

Fred Durst koos Limp Bizkitiga alustas samas uue plaadi lindistamisega ning selleks oli valminud kokku 18 uut lugu. Bändil aitasid lindistamisel soolokitarri mängida kaks meest - endine ansambli Helmet kitarrrist Page Hamilton ja Korni kitarrist Brian "Head" Welch. 2003 aasta veebruari alguseks oli bänd jõudnud lindistada 10 lugu plaanitavast 12-st. Fred on lubanud hakata uue plaadi materjali juppide kaupa avaldama bändi ametlikul kodulehel ning õige pea kuuleb sealt esimest singlit nimega “Crack Addict“. Samuti pannakse sinna järjest üles ka laulusõnu ja mp3-sid saab ka maha laadida. Esimese loona riputati hiljuti üles "Just Drop Dead".

Fred Durst teatas ametlikult 28.märtsil, et bändi uueks kitarristiks saab endine bändi Snot liige Mike Smith ning 31.märtsil nägime ansamblit esinemas looga “Crack Addict“ ameerika maadluse show’s WWE's Wrestlemania. Tõsi, teist soolokitarri mängis seal ka Korni Head.

23.september 2003 on see päev, mil saate omale muretseda uue limp bizkit cd nimega “Results May Vary”. Plaadi produtsendiks on seekord Rick Rubin. Plaadile on kokku pandud 16 tutikat lugu ning esimese singlina on juba raadiotesse jõudnud “Eat You Alive”. Uue singli video direktor ei ole keegi muu, kui bändi ninamees Fred Durst. Videoklipis röövib Fred oma armastatu (näitleja Thora Birch’i) ja viib ta sügavale metsa. Samal ajal ajab tema isa näitleja Boll Paxton teda kokku organiseeritud kamba ja jälituskoertega taga, sest ta ei taha, et tema armsa süütu tütrega midagi halba juhtuks.

Plaadi muusika on uskumatult hea ja täiesti uudne, hästi haakuvad Fredi seekord hoopis lüürilisemalt esitatud lood uue kitarristi Mike’i saatesoolodega ning eelmisel plaadil domineerinud räpp on pea kadunud. Siiski pakutakse vana stiili loos “Red Light – Green Light“ ent siin osaleb külalisena räpiisa Snoop Dogg ise. Uskumatult head on veel kolmas lugu “Gimme The Mic” ning tugevalt antakse loos “Phenomenon”, milles kasutatakse refräänina Public Enemy lugu “Planet Rock”. Kui juba paljukiidetud esimene singel “Eat You Alive“ näitab ansambli rämedamat külge siis vastukaaluks on ilmumas järgmise singlina hoopiski tasakaalukam “Behind Blue Eyes“, mis on ka ainuke cover sellel plaadil. Nimelt pärineb lugu ansambli The Who repertuaarist ja selle autoriks on legendaarne Pete Townsend. Järgmise singli videos osaleb Oscariga pärjatud näitlejatar Halle Berry ja hullumaja temaatikal põhinevas videos nad lausa suudlevad ka hullult Frediga.

"Behind Blue Eyes" kõlab ka filmis Gothika, mis esilinastus 18.märtsil ja peaosas siin mängib Halle Berry, kes osales ka singli videos.

Järgmine Limp Bizkit singel on "Almost Over" ning ansambel esitas live'na lugu 27.mail saates "Pepsi Smash". 11.juunil teaats bänd, et veel selle aasta lõpus on oodata greatest hits stiilis plaati, millelt leiab ka kolm seni avaldamata lugu. Need on viimaselt plaadilt välja jäänud "Relentless", "Masturbation" ja "Why".

13.augustist 2004 on Limp Bizkit ametlikul lehel üleval pildid, milles näeme kitarri mängimas taas Wes Borland’it ning nii on kinnitanud ka ninamees Fred, et Wes on bändis tagasi. Lahkunud on vahepealne asendusmees Mike Smith. Bänd on ametis greatest hits kogumiku ettevalmistustega.

2005 aasta jaanuaris suundusid Borland, Durst ja produtsent Ross Robinson Prahasse, et lindistada mõningad uuemad raskema metalli lood. Lindistusel mängib trummipartiid sisse Sammy Siegler bändist CIV/Youth of Today, sest John Otto on ennast mõneks ajaks vabaks küsinud.

Aprillis 2005 ilmus bändi kodulehele kuulamiseks esimene singel "The Truth", mis pärineb 7-looliselt albumilt "The Unquestionable Truth (Part 1)" ja plaati ise ilmus 03.mail Geffen Recordsilt.

Limp Bizkit andis 07.novembril 2005 välja "Greatest Hitz" albumi, millelt leiab kokku 17 lugu. Lisaks bändi oma vanematele hittidele nagu "Nookie", "Rollin'", "Break Stuff" oli siin ka kaks uut lugu "Lean On Me" ja "Why". Juurde lisati siia otsa veel kolm koverit: The Verve's "Bittersweet Symphony", Motley Crue's "Home Sweet Home", George Michael's "Faith". Samal ajal tuli välja veel dvd "Greatest Videoz".

Wes Borland asutas taas uue bändi nimega Black Light Burns ning väljastab oma debüütalbumi "Cruel Melody" 05. juunil 2007 ja keskendub rohkem kitarrist Borlandi muusikalistele iseärasustele kui kunagine rap-metal bänd Limp Bizkit. Billboard.com`ile antud intervjuus sõnas Wes Borland, et uues bändis plaanib ta mingil määral küll kasutada Limp Bizkitile sarnast lähenemist, kuid kinnitas, et on avastanud palju muusikaliselt uut ja huvitavat, mida soovib uue bändiga väljendada. Oma tegevust Limp Bizkitis võrdles Borland rahmeldava ja lapsiku peomuusika tootmisega ja kinnitas, et tegelikult ei ole ta sellist muusikat teha tahtnud. Black Light Burnsi debüütplaadi produtseeris ansambli Nine Inch Nails endine liige Danny Lohner, kes mängib Borlandi uues bändis basskitarri.

33 miljonit albumit müünud Limp Bizkit andis 31.märtsil 2008 välja DVD "Rock In The Park 2001", millel Saksamaal Nurembergi festivalil filmitud 85 minuti pikkune kontsert. DVD tuli müügile Liberation Entertainment alt.

Oktoobris 2008 kinnitas Limp Bizkiti liider Fred Durst, et bänd kavatseb pärast kaht ja poolt aastat taas kokku tulla. "Jah, ootus on tulemust väärt," kirjutas Durst bändi MySpace’i leheküljel. "On aeg Bizkit tagasi tuua, ütlen seda täie kindlusega." Veebruaris 2009 teatati, et algne koosseis on jälle koos ning tagasitulekutuuril anti 1,5 tunnine kontsert ka 23. mail Tallinnas Saku Suurhallis.

Limp Bizkit algkoosseisus plaat pärast 7-aastast vaheaega oli 27.juunil 2011 tulnud "Gold Cobra" Interscope Recordsilt. Esimesteks avalikkusele esitletud lugudest olid "Shotgun" ja "Gold Cobra". Plaadil kõlab 13 lugu. Viha on küll vähemaks jäänud kuid jõudu ja energiat on endiselt.

Gold Cobra (Limited Edition) oma 17 looga lisab rohkem vaheldust, lisalugudest väärivad esiletõstmist "Back Porch" ja "Middle Finger" koos räppariga Paul Wal. Meeste endi lemmikuks albumilt on lugu "Bring It Back". 05.detsembril 2011 lõpetas Interscope ansambliga plaadilepingu kuna müüginumbrid olid viletsad.

Plaadilepingu sõlmisid mehed mais Lil' Wayne firmaga Cash Money. 10.mail teatati seitsmenda LP nimeks "Stampede of the Disco Elephants".

Aastal 2012 lõi bändist lahku DJ Lethal.

25.märtsil 2013 avaldas bänd singli "Ready To Go" koos räppariga Lil' Wayne. Loo produtseeris Polow Da Don ning video autoriks oli Agatha Alexander.

5.novembril 2013 pandi ametlikule lehele allalaadimiseks lugu "Thieves", mis on teine avaldatud materjal tulevaselt albumilt "Stampede Of The Disco Elephants".

4.juunil 2014 teatas Limp Bizkit, et avaldab oma järgmise singli "Endless Slaughter" ainult kassetil. Allalaadimiseks pandi lugu ametlikule kodulehele 1.augustil ning muusikavideo tuli 24.augustil.

Limp Bizkit kaver The Who loost "Behind Blue Eyes" kõlab populaarsest mobiilimängust "The Angry Birds" valminud filmis, mis esilinastus 13.mail 2015.

Wes Borland avaldas 2016 aastal sooloalbumi "Crystal Machete".

Augustis 2018 ilmus Wes Borland uus album "Astral Hand", millelt 7.mail avaldas lood "Matadors and Daughters" ja "Arcturus".

6.juulil 2019 esitas bänd Pariisi kontserdil jupikest uuest loost "Wasteoid", mis kõlab pikalt veninud kuuendal LP-l.

Limp Bizkit esitles 31.juulil 2021 uut lugu "Dad Vibes" kontserdil Chicagos. Singel tuli ametlikult välja 30.septembril.

8.veebruaril 2023 avaldas Limp Bizkit loo "Out Of Style" muusikavideo, mille lavastasid Fred Durst ja Marc Klasfel. Poliitilise alatooniga videos on bändiliikmed kehastunud maailmaliidriteks Joe Biden, Vladimir Putin, Volodymyr Zelensky, Xi Jinping ja Kim Jong-un. Singel on 17.märtsil ilmuvalt albumilt "Still Sucks". 12-loolisel plaadil kõlavad seniilmunud lood “Dad Vibes” ja “Don’t Change”.

Fred Durst lõi kaasa 8.septembril ilmunud WARGASM (UK) psühoteelsel singlil "Bang Ya Head".

Fred Durst osales saksa räppari Alligatoah 3.detsembril 2023 ilmunud singlil "SO RAUS".

Fred Durst lõi kaasa Hardy 12.juulil ilmunud albumi loos "Soul4Sale".