Jay-Z valitses New Yorgi hip-hop areeni 90.-ndate lõpust kuni varajaste 21.saj. aastateni ja samal ajal ehitas püsivalt üles Roc-a-Fella Records dünastiat. Selle aja sees müüs ta üle 17 miljoni plaadi.

Brooklyni räppar tegi oma debüüdi 1996. aastal ja tõi välja albumi albumi järel kogu aastakümne jooksul. Jay-Z sai nii tuntuks, et Roc-a-Fella, plaadikompanii, mille ta lõi koos sõbra Damon Dashiga sai omaette hästimüüvaks tooteks: välja toodi tulutoov riietekollektsioon (Roca Wear);suur hulk talendikaid räppareid (Beanie Sigel, Cam’ron, M.O.P.) ja produtsente (Just Blaze, Kayne West); suur hulk täismajadega üleriigilisi tuure; ja isegi suurte eelarvetega Hollywoodi filme (Paid in Full, State Property).

Kuigi sellised saavutused on uskumatud, Jay-Z muusikalised saavutused kaaluvad üles kõik muu. Tema miljoneid müüdud albumid ja tema lõpmatu singlite paraad tegid temast nii raadios kuulatava kui televiisoris vaadatava populaarse artisti. Peale selle sai ta endale ülipühendunud fännid- mitte ainult MTV publiku vaid ka tavapubliku seast. Sellega esitas ta väljakutse kõiksugustele rivaalidele, kes üritasid teda räppmaailma troonilt tõugata, kõige tuntumaks neist on Nas.

Tänu kontrollimatule võimule, Jay-Z ja Roc-a-Fella meeskond mõjutasid oskuslikult kogu hip-hopi maailma ja saavutasid palju trende, mis levisid 90.-ndate lõpus ja levivad siiamaani. Ta töötas ainult parimate produtsentidega sel ajal (Clark Kent, DJ Premier, Teddy Riley, Trackmasters, Erick Sermon, Timbaland, Swiss Beatz) ja kui nad polnud kuumad tol ajal on nad seda nüüd( Neptunes, Kayne West, Just Blaze).

Sarnaselt tegi ta koostööd ka parimate räpparitega hip-hopmuusikatööstuses. Ta tegi koostööd selliste nimedega nagu The Notorious B.I.G. („Brooklyn’s Finest“), Ja Rule („Can I Get A...“), DMX („Cash, Money, Hoes“), Ludacris, Missy Elliott, Snoop Dogg ja Too Short, kuid need on vaid mõned tuntumad nimed.

Sündinud ja kasvanud Brooklyni linnaosas New Yorgis elas Jay-Z läbi raskeid aegu, kui ta isa lahkus ja jättis ema üksinda enne kui räppar veel teismelinegi oli. Ilma meheta majas sai temast ennast ise toetav nooruk, kes peagi tegi endale tänavatel nime. Algselt kutsuti teda naaberkonnas Jazzy-ks, kuid peagi ta lühendas oma hüüdnime Jay-Z-ks ja tegi kõik mis võimalik, et pääseda hip-hopi areenile. Muidugi, kuna ta elavalt arutleb oma laulusõnades sai temast peagi tänava tõukleja, tehes mida tahes, et saada raha.

Mingi aja seikles ta ringi Jaz-O-ga, teise nimega Big Jaz, kes oli NY räppar, kel leping taskus, kuid vähe müüki. Jaz-lt õppis ta tüürima läbi hip-hopi tööstuse ja milliseid käike teha. Lühikest aega oli ta ka sellises unustatud grupis nagu Original Flavor.

Hiljem otsustas Jay-Z ebatraditsiooniliselt alustada oma plaadifirmaga, mitte leppida hädise plaadifirmaga nagu oli teinud Jaz. Koos sõprade Damon Dash ja Kareem “Biggs“ Burkeiga lõi ta Roc-a-Fella Recordsi, kasutades streteegiat, millega ei olnud vahendajaid ja raha läks otse nende endi taskusse. Muidugi vajas ta kvaliteetset levitajat ja ta sõlmis lepingu Priority Records-iga (hiljem Def Jam-ga). Pärast seda oli tal lõpuks ometi kõik paigas, kaasaarvatud tema debüütalbum „Reasonable Doubt“ (1996).

Kuigi tema debüütalbum ulatus ainult 23. kohale Billboard’i albumite müügi edetabelis, muutus see album vaieldamatult klassikuks fännide seas, kellest enamik peab sea plaati siiani tema parimaks. Juhindudes plaadi hittsinglist „Ain’t No Nigga“ ja duetist Foxy Browniga, Reasonable Doubt aegamööda levis mööda New Yorki; mõnesid kuulajaid tõmbas selle plaadi poole mõni suurtest nimedest nagu DJ Premier või The Notorious B.I.G., teisi aga gängsteri stiil, mis oli tol ajal väga populaarne. Selle tasakaaluka jooksu lõpuks oli Reasonable Doubtil veel kolm edetabelite hitti: „Can’t Knock the Hustle“, mida laulis ta kos Mary J. Blige-ga.; „Dead Presidents“; ja „Feelin It“.

1997 ilmus Jay-Z järjestikune teine album nimega „In My Lifetime, Vol.1“. Palju rohkem reklaamiv, kui tema eelkäija, In My Lifetime piilus ka kolmandale kohale Billboardi Edetabelis, üsna suur edasiminek võrreldes Reasonable Doubt-i tagasihoidlikule müügile. Album kiitles paljude müüvate kaasaaitajatega nagu Puff Daddy ja Teddy Riley, mis kahtlemata aitas kaasa nii heale müügile, kuid Jay-Z otsus muuta sellel plaadil enamus lugusid gängsteri-räpist pop-räpiks tõstis tema publikut kahekordseks. Singlid nagu „Sunshine“ ja „The City Is Mine“ kinnitasid tema liikumist pop-räpi poole.

Jay-Z järgmine album „Vol. 2: Hard Knock Life“ (1998) lasti välja aasta pärast eelmist plaati, arendades edasi muutust pop-räpi poole. Jälle parandas Jay-Z oma saavutusi edetabelites, ulatudes juba esikohani ja tõmmates enda poole järjest rohkem kuulajaid. Samuti ilmus tal sellelt plaadilt kuus singlit.

Nagu kellavärk oli Jay-Z täpselt aasta pärast tagasi taas uue kauamängivaga, „Vol. 3: Life and times of S.Carter“ (1999), mis müüs jahmatamapanevalt palju singleid ja plaate. Sellel plaadil töötas Jay-Z taas koos paljude kuulsate nimedega- üks külaline peaaegu iga loo kohta.

2000 aastal tuli Jay-Z tagasi oma viienda albumiga viienda aasta jooksul. Plaat „Dynasty Roc la Familia“ kaasas peamiselt Roc-a-Fella oma artiste: Beanie Sigel, Memphis Bleek, Amil. Samuti hakkas nüüd Jay-Z töötama ka koos mõningate uute produtsentidega. Selle albumi suurimaks hitiks sai „I Just Wanna Love U(Give It 2 Me)“.

Jay-Z järgmine album, „The Blueprint“(2001) kindlustas endale kohe koha New Yorgi edetabelite tipus. Selle plaadi esimene hittlugu „Takeover“ tekitas kohe suuri laineid, sest seal olid mõned teravad laused Prodigy ja Nasi kohta. Nagu arvata oligi tekitas see säriseva võistluse Nasiga, kes vastas kohe looga „Ether“, kuid Jay-Z jällegi tuli kohe tagasi looga „Super Ugly“ ja siis looga „Bad Intentions“. Selline edasi-tagasi laulmine oma arvamuse väljendamiseks tõmbas muidugi ka nii Jay-Z-le kui ka Nas-ile suurt tähelepanu, mis polnud halb kummalegi.

Lisaks „Takeover“-ile lasi The Blueprint välja veel mitu hitti, millega plaat kroonis mitmeid aastalõpu edetabeleid. Enamustel selle plaadi lugudest laulis Jay-Z üksinda v.a. Eminemiga lauldud lugu „Renegade“. Kuna sellel plaadil oli üldse kõige vähem külalisi Jay-Z plaatidest, siis oli see Jay-Z kõige isiklikum plaat alates Reasonable Doubt-st. Järelikult hakati võrdlema neid kahte, nimetades siiski tema parimaks plaadiks The Blueprinti.

2001 aastal oli Jay-Z tagasi plaadiga „Unplugged“ ja 2002 aastal plaadiga „Best of Both Worlds“.

Järgmisena ilmus tal topelt-album „The Blueprint 2: The Gift & The Curse“(2002). Kuigi müügile pandud kui järg oli uus plaat tegelikult täiesti teistsugune. Esimene suur hitt sellelt plaadilt oli „03 Bonnie&Clyde“, mida esitas Jay-Z koos oma kallima Beyoncega.. Juba suvel laulis ta Beyoncega aasta suurimat hitti „Crazy In Love“, seekord siis Beyonce albumilt. Veel laulis ta The Neptunes-ide loos „Frontin“. Pärast seda kuulutas ta välja oma taandumise muusikamaailma lavalt, kuid mitte telgitagustest. Tema viimaseks albumiks pidi jääma „The Black Album“(2003), millelt lasti välja veel kaks suurt hitti: „Change Clothes“ koos Pharrell Williamsiga ja „99 Problems“, kuid siiski lasi ta välja veel kaks albumit: „Unfinished Business“ koos R.Kellyga ja „Collision Course“ koos Linkin Parkiga. Viimase plaadi esimene lugu „Numb/Encore“ tõusis paljudes maades edetabelite tippu.

Linkin Park ja räppar Jay-Z lasid koos turule nende 18.juuli 2004 kontserti sisaldava CD/DVD "Jay-Z / Linkin Park: Collision Course" ja see ilmus 30.novembril 2004. Sama projektiga õnnestus neil koostöö ülihästi ning Mike Shinoda annab suvel 2005 välja sooloplaadi pseudonüümi Fort Minor all. Albumi nimega "The Rising Tied" on produtseerinud Jay-Z.

Edaspidi loobus Jay-Z oma soolokarjäärist ning pühendus oma plaadifirma Def Jam Records tegemistesse. Seni on ta olnud toeks sellistele artistidele kui Kanye West, Nas ning Rihanna. 25.juunil 2006 tähistas Jay-Z oma muusikukarjääri 10-ndat aastapäeva kontserdiga New Yorkis.

20.novembril 2006 ilmus uus album "Kingdom Come". Plaadil tegi räppar koostööd Kanye Westi, Dr Dre ja Timbalandiga, Coldplay solist Chris Martin, kes produtseeris albumi ühe loo. Esimene singel ja video oli "Show Me What You Got". Jay-Z tegi oma comeback’i auks kontserdimaratoni, esinedes 24 tunni jooksul seitsmes Ameerika linnas.

Jay-Z lõi kaasa menulauljatari Rihanna singlil "Umbrella", mis ilmus 29.märtsil 2007 ning püsis esikohal paljude maade edetabelites.

20.septembril 2007 esitles Jay-Z uut lugu oma juba kümnendalt albumilt "American Gangster". Selleks oli Pharrelli produtseeritud "Blue Magic", mis kõneleb Hartlemi heroiini kuningast Frank Lucas. Loo taustas esitab Pharrell sämplit En Vogue loost "Hold On" ning video autoriks on Hype Williams. Album ilmus 06.11.2007 ning sellest sai USA-s juba 10-s artisti #1 album edetabelites. Plaadi teiseks singliks on "Roc Boys (And the Winner Is...)". Singli produtsentideks Diddy & The Hitmenand ning video autoriks Chris Robinson.

Hipi-hopi staar Jay-Z palus menuka lauljanna ja kauaaegse sõbratari Beyonce Knowlesi kätt. Mees tegi abieluettepaneku romantilise reisi ajal mais 2007 Canne`i filmifestivalile ning Bayonce vastas jaatavalt. Pulmapidu peeti salajasel tseremoonial 04.aprillil 2008.

Jay-Z ja Santogold koo produtsendiga Kanye West esitlesid detsembris ühislugu "Brooklyn Go Hard", mis hakkab kõlama Notorious B.I.G. autobiograafilises filmis Notorious.

Jay-Z asutas järjekordse plaadifirma Roc Nation, mille alt tuli 11.septembril 2009 uus album "Blueprint 3", mis oli artisti USA juba 11-s #1 album. 29.juunil esitles Jay-Z esimesena BET Awardsil lugu "D.O.A." (Death of Auto-Tune) ning teise loona kuuldus augustis "Run This Town". Viimane oli ka esimene ametlik singel, mis tuli 31.augustil 2009. Kaasa lõid singlil Rihanna ja Kanye West. See singel oli esimene Jay-Z lugu, mis näiteks UK-s temalt #1 positsioonile jõudnud. Albumil löövad nimekatest artistidest kaasa veel Alicia Keys, Kid Cudi, Pharrell ja Luke Steele ansamblist Empire of the Sun.

Jaanuaris 2010 tuli singel "On To The Next One", mis oli vägev hip-hop esindaja, kaasautoriks Swizz Beatz.

27.detsembril 2010 ilmus Jay-Z kogumikalbum tema koostööna valminud artistide loomingust nimega "All Black Everything".

08.augustil 2011 andsid räpikuningad Jay-Z ja Kanye West välja ühisalbumi "Watch the Throne", millelt väga kõva esimene singel "H.A.M." debüteeris raadiotes 11.jaanuaril 2011. Külalistena astuvad üles Beyonce Knowles ja Bruno Mars.

20.juulil 2011 esitleti uut lugu "Otis", mis põhineb 1966.a salvestatud Otis Redding loole "Try a Little Tenderness".

07.jaanuaril 2012 sündis Beyoncé ja Jay-Z perre pisitütar, kes sai nimeks Ivy Blue Carter. Jay-Z pühendas tütrekesele uue loo "Glory".

Albumi "Watch The Throne" kolmandaks singliks oli “N**gas In Paris!”, mille kontsertvideo esilinastus 09.veebruaril 2012.

12.veebruaril 2012 võitis Jay-Z Grammy auhinna kategoorias Parim esitus räpis looga "Otis", kaasesitajaks Kanye West.

Juunis 2012 avaldasid Jay-Z ja Kanye West video "No Church in the Wild".

Jay-Z on tootjaprodutsent uuele videomängule "NBA 2K13", mis tuli müügile 2.oktoobril 2012.

Räppar esines kaheksa kontserdiga New Yorkis Barclays Centre'is Brooklynis ning igat showd jälgis 18 tuhat pealtvaatajat. 10.oktoobril 2012 ilmus salvestisest "The Live in Brooklyn" EP, seda küll digitaalselt.

Jay-Z esitab salmiosa Justin Timnerlake uuel singlil "Suit & Tie", mis tuli 14.jaanuaril 2013.

10.veebruaril 2013 võitsid Jay-Z ja Kanye West oma loomingu eest räppmuusikas lausa kolm Grammy auhinda.

Jay-Z ja The Bullitts komponeerivad muusika 10.mail 2013 esilinastuvale Baz Luhrmann lavastatud filmile "The Great Gatsby".

Jay-Z uus lugu "100$ Bill" kõlab filmi "The Great Gatsby" soundtrackil. Film esilinastub 10.mail 2013.

7.juulil 2013 avaldas Jay-Z oma 12-nda stuudioalbumi "Magna Carta Holy Grail". Plaadil kõlab 13lugu ning kaasa löövad Beyonce, Justin Timberlake, Rick Ross, Frank Ocean, Pharrell Williams, Timbaland, Swiss Beatz ja Nas. Singliks on "Holy Grail" featuring Justin Timberlake.

14.juulil 2013 jõudis album UK edetabeli tippu. Kuigi muusikul on varem olnud seitse Top 40 albumit, pole ta varem Suurbritannias esikohta saanud.

18.juulil 2013 anti teada, et Jay-Z kannab edaspidi artistinime Jay Z.

29.augustil 2013 avaldati Jay-Z & Justin Timberlake "Holy Grail" video.

15.novembril 2013 esitles Timbaland oma uut lugu “Know Bout Me” (featuring Jay-Z, Drake & James Fauntleroy). Detsembris esitlesid Rick Ross ja Jay-Z ühissinglit "The Devil Is A Lie".

2014 aasta jaanuaris tuleb albumi "Magna Carta Holy Grail" kolmas singel “Part II (On the Run)” koos Beyoncega.

26.jaanuaril 2014 toimunud 56-ndal Grammy Awardsil võitis Jay Z kahes kategoorias. Parim koostöö räppmuusikas oli Jay Z ja Justin Timberlake "Holy Grail" ja parim lühikeses formaadis muusikavideo oli "Suit & Tie" Justin Timberlake featuring Jay Z, David Fincher, Timory King.

Jay Z ja Beyonce korraldasid USAs ühise tuuri pealkirjaga "On The Run". Kontsertide sari sai aluse 25.juunil Miamis ning kestis 6.augustini. Ühtekokku toimus sarja käigus 16 kontserti. Tuuri reklaamis promoklipp "Run".

24.novembril 2014 avaldasid Jay Z ja Rick Ross ühise singli "Movin' Bass", mille produtsendiks Timbaland.

8.veebrusril 2015 võitis paar Jay Z ja Beyonce looga “Drunk In Love“ kaks Grammy auhinda.

Jay Z lööb kaasa 1.juunil 2016 avaldatud Pusha T digisinglil “Drug Dealers Anonymous” ning 26.juunil ilmunud DJ Khaled digisinglil “I Got the Keys”.

7.juulil 2016 andis Jay Z välja digisingli "Spiritual", mis kõneleb politsei vägivallast mustade vastu.

10.aprillil tuli Frank Ocean välja digisingliga “Biking” (featuring JAY Z & Tyler The Creator).

12.veebruaril avaldas DJ Khaled singli "Shining", kus osalevad nii Beyonce kui Jay Z. Lugu kõlab 23.juunil ilmunud DJ Khaled albumil "Grateful". Plaadifirma Roc Nation esindaja kinnitas, et artisti nimekuju tuleb kirjutada taas sidekriipsu ning suurtähtedega JAY-Z.

30.juunil 2017 ilmus 13-s artistialbum "4:44", mida saab kuulata vaid voogedastuskeskkonna Tidal vahendusel. Osalevad Beyoncé, Frank Ocean ja the-Dream ning sämplitena Stevie Wonder ja Nina Simone. Plaat müüs esimese nädalaga 262 tuhat koopiat ja oli USA Billboard 200 edetabelis #1.

29.detsembril avaldas Tidal JAY-Z x Beyoncé loo "Family Feud" muusikavideo.

Beyonce ja JAY-Z alustasid "The On the Run II" tuuriga 6.juunil UK-st, andes Euroopas 15 kontserti ning Põhja-Ameerikas 21 kontserti kuni 2.oktoobrini.

JAY-Z ja Beyoncé tulid 17.juunil TIDAL'is välja ühisalbumiga "Everything Is Love".

JAY-Z osaleb 30.novembril ilmunud Meek Mill albumil "Championships" loos "What's Free".

JAY-Z, Future & Beyonce osalevad 17.mail 2019 ilmunud Dj Khaled albumi loos "Top Off".

13.märtsil 2020 avaldasid Jay Electronica ja Jay-Z albumi "A Written Testimony". Plaadil kuuleb 10 lugu.

21.augustil andsid Pharrel ja Jay-Z välja singli "Entrepeneur".

12.veebruaril 2021 avaldas Jay-Z singli "What It Feels Like" kus postuumselt kuuleb 2019 aastal surnud räpparit Nispey Hussle.

30.aprillil ilmunud DJ Khaled albumil kõlab "Sorry Not Sorry" (feat. Nas, Jay-Z, and James Fauntleroy and Harmonies by the Hive). Samal päeval tuli välja ka loo muusikavideo.

29.oktoobril ilmus westerni "The Harder They Fall" soundtrack, kus JAY-Z esindatud kahe looga - "Guns Go Bang", kus kaaslaseks Kid Kudi ning "King Kong Riddim", kus kaasatud Jadakiss, Conway The Machine ja BackRoad Gee.

Las Vegases jagati 3.aprillil 2022 64. korda Grammy muusikaauhindu, kus Parim räpplugu kategoorias võitis Kanye West, Jay-Z – "Jail".

6.aprillil tuli välja Pusha T, JAY-Z, Pharrell Williams koostöö lugu "Neck & Wrist".

JAY-Z osales 26.augustil ilmunud DJ Khaled albumil "God Did" nimiloos.

5.veebruaril 2023 esinesid Jay-Z ja DJ Khaled Grammy Awards tseremoonial, kus esitati lugu “God Did”. Nendega ühinesid laval Lil Wayne, Rick Ross, John Legend ja Fridayy.

12.jaanuaril 2024 linastus Ameerika piiblikomöödia-draamafilm "The Book of Clarence", mille kirjutas ja lavastas Jeymes Samuel ning üheks produtsendiks oli Jay-Z, kes lõi kaasa soundtrackil loos "I Want You Forever".