Christopher Edwin "Lonny" Breaux ehk Christopher Francis Ocean ehk Frank Ocean on sündinud 28.oktoobril 1987. aastal Long Beach'il Californias USAs. Ocean kasvas üles kuulates oma ema CDsid tema autost, sinna kuulusid Céline Dion, Anita Baker ja "The Phantom of the Opera" taustamuusika. Teismelisena tegi ta naabruskonnas tööd (autode pesemine, koertega jalutamine, muru niitmine jne), et koguda raha ja rentida stuudioaega.

Frank Ocean on laulja, laulusõnade kirjutaja ja räppar. Ta alustas oma karjääri, kirjutades laule artistidele nagu Beyoné, Brandy, Justin Bieber, Damienn Jones ja Jonh Legend. 2010. aastal sai ta alternatiiv hiphop OFWGKTA, tuntud kui Odd Future, liikmeks. Ta avaldas oma plaadi "Nostalgia, Ultra" aastal 2011. Singlid "Novacane" ja "Swim Good" saavutasid märkimisväärse edu.

Oceani näol on tegemist artistiga, kes ei karda segada kokku absurdseid pardiprääksu imitatsioone magusate hiphopirütmidega ja laulda armastusest kellegi vastu, kes – oh üllatust! – ei pruugigi pärineda vastassoo hulgast. Franki tugevaima omadusena kerkib esile oskus jutustada lugusid lihtsas inglise keeles, nii et ka tema kultuuriruumist eemalseisev inimene saab laulja mõtetest täiel rinnal osa. See on tõsine puudujääk räppmuusika puhul, kus kaugelt mitte sügavam tekst esitatakse tunduvalt keerulisemas kuues.

Frank Oceani albumit on lihtne segi ajada teiste tänapäeva R&B ja hiphopi üllitistega. 10.juulil 2012 ilmunud 17-looline album "Channel Orange" on aga juba eos hoopis midagi muud: see on julge, avameelne, sügav, puudutades kuulmiselundite kõige õhemaid kihte. Frank Ocean ei üritagi olla keegi teine, mustanahaline tätoveeritud macho-tüüpi mees, keda oleme harjunud nägema hiphopi esitamas. "Channel Orange" on väljakutsuvam ja enesekindlam, kui keegi oleks julgenud loota ning tõestab, et hiphop ja R&B koos maitseka peavoolumuusikaga ei ole surnud.

Franki debüütalbum on sobilik sissejuhatus ühe geniaalse noore muusiku loomingusse ning seletab nii mõndagi tema headuse kohta. Mainstream popi esindaja, kelle sämplid tulevad ansamblitest ja paladest nagu Radioheadi "Optimistic" ning MGMT "Electric Feel" on ikka omamoodi nähtus. Oceani hääl sulab ühtseks tervikuks klubimuusikat meenutava instrumentaali ja laisalt kõlava rütmikaga. Kohati korduma kippuv motiiv uuendab end edukalt bassihelide plahvatuse ja teravate kitarrisoolode kasutamise abil.

Frank Ocean võib küll olla üks paljudest R&B trubaduuridest, ent viis, kuidas ta toob sellesse muusikasse bluusiliku kitarrimängu, magusad bossanovarütmid ja parajal annusel introvertset ülbust, ei ole võrreldav ühegi teise artistiga. "Channel Orange" üllatab enim enda võimega tuua tänapäeva Ameerika mustade muusikasse tagasi gruuv ja funk. "Sweet life" on nagu assortiikomm, seest niisama magus kui selle pealkirigi, väljast kaetud šokolaadina sulavate rütmidega. Albumi põnevaim pala on "Pyramids", mis anti täies kümneminutilises hiilguses välja juba enne plaadi ilmumist. Ocean miksib sellel kokku laialt ja luksuslikult kõlavaid hiphopirütme ja moodsas muusikas ülisuurt kasutamist leidnud autotune’i.

"Forrest Gump" on sisult mõnusalt irooniline, kuid instrumentaalilt piisavalt kuum, võimaldamaks sellel kas või mune praadida. Sama saab väita kogu albumi kohta: see oranži kesta pakendatud laserketas on potentsiaalselt 2012. aasta kuumim väljaanne, olles samaaegselt kavalalt sarkastiline, vulgaarselt arrogantne ja piisavalt intelligentne, et sobida nõudlikule maitselegi.

Oceani järgmine album lasi end pikalt oodata ning selle valmimisele aitasid kaasa Kanye West, Beyonce, Tyler The Creator, Pharrell, Andre 3000 jne. Alles 20.augustil 2016 jagas ta uut muusikavideot loole "Nikes" ning samal päeval ilmus USA-s ka plaat nimega "Blonde". Plaadi alguses kõlavad "Pink + White" ja "Solo" on kindlasti selle aasta ühed parimad lood. Meeletult detailirohked, hingestatud ning võimsad, mida ei saa öelda terve albumi kohta.

Albumi "Blonde" müüki alustasid Apple ja iTunes ning see toimus ilma vahendusfirmadeta. Juba esimese nädalaga tõusis plaat Billboard 200 edetabelis esikohale.

Calvin Harrise 24.02.2017 ilmunud järgmisel singlil “Slide” osalevad Frank Ocean ja Migos.

11.märtsil esitles ta oma uut singlit "Chanel". 10.aprillil tuli Frank Ocean välja digisingliga “Biking” (featuring JAY Z & Tyler The Creator). 23.aprillil avaldas Frank Ocean loo "Lens V2" (Feat. Travis Scott).

Frank Ocean osaleb 30.juunil ilmunud JAY-Z 13-ndal albumil "4:44".

13.augustil 2017 esines Frank Ocean Helsingis Flow festivalil. 28.augustil avaldas ta digisingli "Provider".

Frank Ocean lõi kaasa räppar A$AP Rocky 25.mail 2018 ilmunud albumi loos "Purity".

Frank Ocean esitles 19.oktoobril 2019 singlit "DHL" ning 2.novembril avaldas ta singli "In My Room".

3.aprillil 2020 tuli Frank Ocean välja kahe akustilse looga, "Cayendo" & "Dear April".

Peale kaheaastast pausi naases Frank Ocean 25.detsembril 2021 oma Blonded Radio show'ga, kus kõlas 9-minutiline klaverisaatega räpplugu, mis inspireeritud konversatsioonist Hollandi ekstreemsportlasega Wim Hof.

10.juulil 2022 tähistas Frank Ocean albumi "Channel Orange" 10-ndat ilmumisjuubelit uue muusikaga oma Blonded Radio show's.

Frank Ocean alustas 28.oktoobril Apple Music'us uue raadioshowga "Homer Radio", mis on eetris kord nädalas.